Kreeka

Slider Image
Slider Image
Slider Image
Slider Image
Slider Image
Slider Image
Slider Image

Pindala – 131 957 km²
Rahvaarv – 11,3 miljonit (2013)
Pealinn – Ateena
Rahaühik – euro
Keel – kreeka keel (kreeklastele õpetatakse kahte kreeka keele versiooni: vanakreeka kirjakeelt ja uuskreeka suhtluskeelt).
Religioon – õigeusk. Kreeka on ainus ametlikult ortodoksne riik maailmas. Valdav enamus inimestest on Kreeka õigeusklikud.

Ajalugu

Kreekas on segunenud ida ja lääne kultuurid. Kreeka on demokraatia, skulptuuri, teatri, kirjanduse ja olümpiamängude sünnipaik. Nime „Kreeka“ sai paik roomlastelt. Maa pärisnimeks on „Ellada“ (vanakreeka keeles „Hellas“). Hellenistliku tsivilisatsiooni õitseaeg oli 3000-2000 a e.Kr. Kreeka ajalugu ilmestavad kaks olulist kultuuriperioodi; esiteks Vana-Kreeka periood, mis kestis kuni antiikaja lõpuni (al. 146 e.Kr oli Kreeka Rooma impeeriumi provints) ja teiseks periood, mis sai alguse Rooma impeeriumi jagunemisega Ida- ja Lääne-Rooma keisririigiks aastal 395. Teine periood kestis kuni Ida-Rooma ehk Bütsantsi impeeriumi langemiseni, jäädes Ottomani impeeriumi valdusesse. Uus etapp Kreeka rahva ajaloos sai alguse türklastest lahkulöömisega 1830. aastal. 1952. aastal võeti Kreeka NATO ja 1981. aastal Euroopa Liidu liikmeks.

Rahvusköök

Tzatziki – salatikaste maitsestamata jogurtist, küüslaugust ja kurgist
Melidzanosalata – baklažaanisalat
Gemista – riisi või lihaga täidetud tomatid või paprikad
Dolmade – dolmad ehk riisi- ja hakklihatäidisega viinapuuleherullid
Pasticijo – pastavorm
Kreeka kohv ellinikos kafes – väikses tassis serveeritav kange must kohv.
Frapes – frappe, külm lahustuv kohvijook, mida serveeritakse vastavalt maitse-eelistustele nii piima kui piimata ja suhkru või suhkruta.

Hotellid

Kui varem tähistati hotelle valdavalt tähtedega De Lux, A, B, C, D või E, siis nüüdseks on paljudes hotellides kasutusel tärnisüsteem. Hotellide kategooriad sõltuvad nende asukohast, pakutavate teenuste hulgast (mitte tingimata kvaliteedist), teenuste tasemest ning ruumide suurusest ja sisustusest. Samas erinevad ühe kategooria hotellid oma valmimisaja, kaasaegsuse, sisustuse ning pakutavate teenuste hulga ja kvaliteedi poolest. Kreekas on arvukalt suvilatüüpi hotelle. Paljude hotellitubade iseärasuseks (nii kõrgema kui madalama kategooria hotellides ning eriti Kreetal) on asjaolu, et sageli on mööbel (voodid, lauad, kummutid jm) kinnitatud põranda külge ja seega mittenihutatavad. Nagu Kreeta majapidamistele kombeks, on taolised mööbliesemed tihtipeale valmistatud kivist või erinevate metallide sulamist. Enamike hotellide teenindajaskond on üsna passiivne – külastaja ei tunneta üleliigset tähelepanu ega liigset viisakust. Austatakse klientide privaatsust ega piirata nende tegevust reeglitega.

Hea teada!

Tööaeg – väikestel erapoodidel ei ole kindlaid lahtiolekuaegasid, kuid nad on üldjuhul avatud kell 10.00–22.00 (või kuni tänavatel on piisavalt kliente). Suured poed on avatud kella 21.00ni. Lõunat (siesta) peetakse ajavahemikul 14.00 või 15.00 kuni 17.00–18.00. Pangad on avatud esmaspäevast reedeni kell 08.00–14.00. Turismihooajal on enamik pankasid avatud ka pärastlõunasel ajal.

Jootraha – tavapäraselt jäetakse toitlustusasutustes jootrahaks 10% arve summast. Peenraha tuleks varuda ka toateenijate tarbeks.

Transport – kogu Kreeka on kaetud väga hea teede- ning toimiva ühistranspordivõrgustikuga. Linnaliinibusside pileteid saab osta bussipeatustes või –jaamades asuvatest kioskitest. Kaugliinibusside pileteid saab osta juhilt (kindlasti varuge kaasa piisavalt peenraha). Samuti on linnades võimalik liigelda taksodega, mis on enamasti varustatud ka taksomeetriga. Taksokilomeetri hind sõltub kellaajast ja nädalapäevast, kuid keskmine taksokilomeetri hind on üks euro.

Piirangud – imporditava kauba suhtes kehtivad Euroopa Liidu piirangud. Rangelt on keelatud strateegiliste objektide, metroojaamade, meresadamate ja lennujaamade filmimine ning pildistamine. Mõnedes muuseumides ja kirikutes võib piltide tegemine olla lubatud vaid eriloa alusel.

Kingituseks – oliiviõli ja vürtsid, diktamus (kreeta pune) – usutavasti ravim kõikide haiguste vastu.

Tunneta Kreekat

  • Osalege suvisel Antiik-Kreeka teatrifestivalil.
  • Proovige omapärast männinoodiga veini Retsinat ja tzatziki kastet.
  • Võtke vastu võõra poolt esitatud kutse tantsule – see on üksteise tundmaõppimise viis.
  • Seega varuge aega Kreeka muusika ja tantsudega tutvumiseks.
  • Võtke ette jalutuskäik Kreetal asuvas Euroopa pikimas Samaaria mäekurus.
  • Tehke paadiretk maailma ainulaadseimale ja kauneimale saarele – Santorini saarele, kus asub ka üks tegevvulkaan.
  • Külastage Kreetal asuvaid Knossose paleed ja Heraklioni arheoloogiamuuseumi; Spinalongat – Kreeka viimast leeprahaigete saart ja kunagist veneetslaste tugipunkti; Ateenat, Kreeka pealinna; Kalambaka Meteora kloostreid; Kreeka kõrgeimat tippu Olümpose mäge; Euroopa suurimaid keskaegseid linnu ning Liblikate orgu.

Korfu saar – merelaintest hellitatud paradiis

Kreeka ja Albaania kõrval paikneva Korfu saare on Homeros ristinud õiglaselt „ilusaks ja rikkaks maaks”. Rohelusest lummavad mäed, juba kaugelt eredalt särav sinine Joonia meri ning liivane ja kaljune rannik annavad saarele unikaalse ilu ja osutavad selle pisikese maanurgakese viljakale pinnasele.

Kunagi olid just meri ja maa põhilisteks saare elanike eluallikateks. Tänapäeval Korfu saar, kreekapärase nimetusega Kerkyra, ootab ja võtab külalislahkelt vastu puhkajaid, kelle mugavuse tagamiseks on kogu rannik kaetud suurte ja väikeste kuurortlinnadega. Külastajatele pakutakse vastavalt soovile rahulikku ja vaikset või aktiivset ja luksuslikku puhkust.
Saare traditsiooniline maaelu pole kusagile kadunud. Kalurid kiirustavad ikka veel igal hommikul kalapüügile ning sügisel korjatakse viinamarja- ja oliivisaaki. Merest natuke eemal, saare sügavuses, asetsevad asulad, mis on säilitanud oma traditsioone. Neid tasub külastada ja seal ringi matkata. Väikesel saarel on naaberlinnade ja -küladeni jõudmine lihtne isegi jalgsi.
Korfu on suuruselt teine saar Joonia mere saarestikus, selle pikkus on 64 km ning saare kõige laiem koht põhjaosas on 32 km. Lõunaosas kitseneb saar sedavõrd, et läänerannikust idarannikuni on võimalik jõuda ka jalgrattaga. Kuigi saar tundub piisavalt väike, erineb lõuna reljeef ja loodus põhja omast, niisamuti erinevad kuurortides pakutavad teenused.
Saare põhjaosas asuvad mäed annavad võimaluse imetleda võluvaid vaateid. Sealse suurima Pantokratori mäe kõrgus on 900 m. Põhjas asuvad nii pankrannikud kui ka liivarannad ning seetõttu on hea nautida mitte ainult päikest ja merd, vaid täiendada ka allveeujumise ja purjetamise oskusi. Lõunaosas Korfu saar kitseneb, selle pinnas muutub tasasemaks ning smaragdina hiilgav meri on kaldas madalam. Pikad liivarannad häälestavad rahulikule puhkusele.
Mõned Korfu liivarannad erinevad teineteisest, paljud rannikud on üle külvatud väikeste kivide või liiva ja kruusaga, kuid rannad on sellegipoolest vaieldamatult ühed parimatest ja puhtamatest: umbes 30 saarel asuvat randa on märgistatud sinise lipuga.
Korfu ajalugu pole vähem värvikas ja vaheldusrikas kui saare loodus. Ammustest aegadest peale on saar olnud seotud Kreekaga. Kreekakeelne nimetus Kerkyra pärineb just vanakreeka mütoloogiast. Kuni 1864. aastani, kui Korfu liideti Kreeka Kuningriigiga, tuli saare elanikel tunda mitmeid lahinguid ja vallutamisi, mis peegeldub ka saare linnade ja linnakeste arhitektuuris ning mis suuresti erineb sellest, mida on võimalik näha Kreeka mandriosas. Neli sajandit saarel valitsevate veneetslaste mõju (14.–18. saj) on olnud väga suur: seal on palju nende poolt ehitatud hooneid, kirikuid, kindlusi. Kuigi Kerkyra pealinna vanalinna pole rajatud kanaleid, meenutab see siiski natuke Veneetsiat. Isegi oliivipuud, mis kasvavad igal pool üle saare, said 14. sajandil sisse toodud Itaaliast. Veel on saarele suurt mõju avaldanud ka prantslased ja britid.

Soovid puhkusele?

Jaga meiega oma reisiideid ja unistusi – küsi meilt pakkumist soovitud sihtkohale ja reisiperioodile.

Korfu kuurordid

Kerkyra linn (Korfu) – Saare pealinn, linnas on erinevad muuseumid, uhked kirikud, paleed ja Joonia Ülikool. Tänu kõigele sellele võib iga päev sukelduda järjest huvitavamatesse ajaloolistesse marsruutidesse. Kerkyra vanalinn on oma kitsaste ja looklevate tänavatega sisestatud UNESCO poolt valvatavate territooriumite nimekirja. Saare pealinn, võrreldes rannikul asuvatest kuurortidest, ei saa uhkustada imeliste randadega, kuid nimetatud puudus on kompenseeritav lähedal asuva tiheda taimestikuga kaetud väikese linna-äärse kuurorti, Kanoni, näol, mis asub Halkiopoulose laguuni ääres. Kuurort pakub puhkajatele kahte väikest randa loomuliku ilu ja imelise vaatega eredale sinisele merele. Sama vaadet on võimalik kõige tihedamini näha Korfut kujutavatel postkaartidel. Kanoni randadel on vahva jälgida enda kohal lennujaamast tõusvaid ja maanduvaid lennukeid.

Korfu põhjaosas asuv Acharavi võib kiidelda suurepäraselt arenenud infrastruktuuriga. Linnas on palju hotelle, restorane ja baare. Suurem osa nendest asub peatänaval. Jalgsi minnes on kesklinnast mereni kõigest 10 minutit. Acharavi linna peetakse saarel üheks parimatest kuurortidest peredele ja paaridele.

Nissaki — veel üks rahulik kalurite linnake, mis on muutunud kuurortlinnaks. Seal asub väike laht, imelise ilu ja suurepärase rannaga, mis on küll lärmakas, kuna ka teistest linnakestest tuleb mööda veeteid palju inimesi seda randa nautima. Agios Spyridoni rand on tänu väga puhtale veele ja imelisele reljeefile saanud sinise lipu sertifikaadi. Suurem osa rannast on kaetud liivaga, vesi on suvel rahulik, kuna rannik on kaitstud tuulte eest.

Saare idaosas on üksteise kõrval kaks kuurortlinna Dassia ja Ipsos. Dassia on ümbritsetud metsaga. Ipsos asub viimasest natuke põhjapool. Vaatamata sellele, et nimetatud linnad asuvad ühel rannaliinil, pakuvad need täiesti erinevat puhkust. Ipsoses on palju kaupluseid, kohvikuid ja restorane. Linnake on noorte lemmikkoht. Õhtuti on seal väga lärmakas. Roheline kuurort Dassia sobib rohkem rahuliku puhkuse jaoks. Linnasid ühendab mitte väga lai liiva-veeris rannik, uhutud sinise läbipaistva mereveega.

Kontokali ja Gouvia on naaberkuurordid, mis asuvad Kerkyra linna kõrval ning on erilised oma luksulikkuse poolest. Laht Gouvias sobib ideaalselt laevandusele ning seetõttu võib seal näha kõige muljetavaldavamaid jahte maailmas, lisaks asub rannikul palju muinasjutulisi villasid. Linn uhkeldab 18. sajandi veneetsialiku arhitektuuriga ja lärmakate tänavatega. Sealt võib leida suurepäraseid spaa keskuseid. Gouvia rand on jaotatud looduse poolt väikesteks mugavateks lõikudeks, rahulikud veed sobivad ideaalselt veesuuskadega sõitmiseks ja Kontokali liivarand sobib külastajatele rahulikuks puhkuseks.

Eraldatult paiknev, mändidega ümbritsetud rannik Kommeno on samuti üks luksuslikumatest kuurortidest saarel, mis on kaetud kaunite hotellidega ja luksuslike villadega. Rannikul on palju väikesi liiva-kruusa randasid.

Roda on olnud sajandeid kalurite ja põllumeeste paigaks, mis alles hiljuti avas oma uksed ka puhkajatele. Suurem osa kuurordist asub 7 km liiva-kruusa ranniku laiusel, mida linn jagab Acharavi kuurordiga. Antud rand on väga puhas ja ohutu. Lisaks pakutakse seal võimalust lennata veelangevarjuga, sõita veemootorrattaga ning mängida rannavõrkpalli. Paralleelselt rannaga asuval teel paiknevad kõrtsid, kauplused ja restoranid.

Rahulikus Dafnili kuurordis, rannas ning hotellides võib alati leida paik lõõgastumiseks, koht meeldib lastega peredele ja vanemaealistele. Kuurort on ümbritsetud mägede ja küngastega, mistõttu on see lemmikkohaks erinevate meelelahutustega tegelemiseks, nagu näiteks matkad ja jalutuskäigud looduses.

Kirdes asuv Kasiopi on üks vanimatest linnakestest Korfu saarel, mistõttu on see mittetüüpiline kaootiline kuurort, kus elavad ja töötavad igapäevaselt kohalikud elanikud. Linnake on ümbritsetud tosina rannaga ja seetõttu on turiste linnas üsna palju. Osa randu, näiteks Avlaki, on inimestest peaaegu puutumata ja sobib ideaalselt neile, kes armastavad ehtsust. Ka pered leiavad siit sobivaid rannikuid ning sukeldujaid üllatab läbipaistev vesi ja kaljune merepõhi.

Kõikidest põhjapoolsete saarte kuurortidest paistavad silma Sidari saare mitmed klubid ja baarid ning aktiivne ööelu. Samuti on koht kuulus tänu muljetavaldavale kaljudega ümbritsetud kanalile, mis kannab Armastuse nime (Canal d’Amour). Räägitakse, et need, kes ujuvad üle selle kanali, leiavad kindlasti oma teise poole. Sidari peamine rand on 500 meetrit pikk, mis oma puhtuse tõttu on saanud Sinise lipu. Meri on kuurortis peamiselt madal ja rahulik. Pearannas ja kõrvalasuvas rannas pakutakse palju veemeelelahutusi.

Tundub, et kõige paremini esindab saare edelaosa Agios Gordios, mis on 10 km pikkune kollakas-kuldse liivarannaga kuurort. Selles piirkonnas on suhteliselt vähe kõrgema kategooria hotelle. Suundudes saare sügavusse, võib näha palju külasid, mis on säilitanud oma ajaloolise võlu ning tekitavad kauni kontrasti kaasaegsetele ja luksuslikele kuurortidele. Igal pool on olemas ülekäigu- ja rattarajad. Keskkond sulandub ideaalselt Korissioni järve reservaadiga, suurima soolase vee laguuniga saarel. Agios Gordiose juures asuvad rannad on samuti ideaalseks kohaks purjetamise ja lohesurfamise jaoks nii oskajatele (Chalikounas) kui ka algajatele (Issos).

Lõunas asub palju pisikesi rahulikke kuurorte ja linnakesi. Üks nendest on Agios Ioannis. Väikesel rannaalal paikneb mõni restoran ja paar kauplust. Koht sobib ideaalselt laagrisse jäämiseks ning kaljuse merepõhja tõttu ka kalastuseks. Lähedal asub veepark.

Rahulikku puhkust lubab endine kalurite küla Messonghi. Rohelistel kõrgenditel paiknevate oliivikasvanduste vahel peituv Messonghi sobib ideaalselt puhkuseks paaridele ja peredele, kellele ei meeldi lärmakad linnad. Seal on ka piisavalt mugavusi, olemas on kauplused, kohvikud, auto- ja mootorratta laenutused ning liivarannas jätkub kõigile ruumi isegi tipphooajal.

Moraitika, mida eraldab Messongi külast ainult jõgi, on elavam kui teised külad. Peatänaval, mis on umbes 1 km pikkune paiknevad baarid, kauplused, kohvikud. Moraitikas on olemas vettehüppe keskus, mis korraldab kursusi nii algajatele kui ka oskajatele. Künkal asetsev vana küla Moraitika väärib vaatamist – tundub, et aeg pole seda puudutanud. Väikesed majad ja alleed asuvad elavatest tänavatest eraldatult.

Benices asub uus sadam jahtidele ning mäed ja ilusad rannad. Nende vahel paikneb autentne linn, mis on ideaalne koht puhkuseks kogu perele. Benice rannas on palju jämedat liiva ja veeristikku, mis on tüüpiline saare idarannikule. Eemal rannikust on palju restorane ja kohvikuid, lisaks paikneb seal rooma loss.

Korfu pealinna juures asub võrdlemisi rahulik Perama kuurort, mida ümbritsevad ilusad kaitsvad mäekesed. Lamamistoolidega ja varjudega kaetud liivarand garanteerib rahuliku puhkuse.

Saare loodeosas asuv linnake Agios Georgios on ümbritsetud oliivipuudest kinnikasvanud mägedega, kust viib teekond otse pikka kuldsesse liivaranda. Kristallselge veega rand on umbes 1,5 km pikkune ning üpris suur osa sellest sobib eraldatuse armastajatele. Lisaks asub seal vettehüppe keskus. Puhkus saare läänerannikul sobib kindlasti lastega peredele, noorpaaridele ja eakatele.

Ehe ja maaliline Pelekase küla asub 13 km kaugusel Korfu linnast ja asetseb ühe kauneima mäe tipus, pakkudes seega lummavaid vaateid. Siiski käib selles väikses külas vilgas elu – koht on peamiseks ligipääsuks lähedalolevatele randadele. Pelekase rand ise on väike ja arendusjärgus, kuid seal on palju restorane ja täiuslik vaade merele. Ranna taga asub traditsioonilie küla, kust leiame ka hea valiku restorane. “Keisri trooniks” hüütav väike mägi pakub imelisi vaateid päikeseloojangutele ning sealne kohvik piilub üle kogu linna. Küla lähistel asuvad kolm suurepärast liivaranda – Glyfada, Pelekas ja Myrtiotissa.

Korfu saare läänerannikul võib imetleda kauneid vaateid ja imepäraseid päikeseloojanguid mere taha. Veidi lõunapool läänerannikul, 18 kilomeetri kaugusel Kerkira linnast pakub palju erinevaid meelelahutusi Ermonese kuurort. Lahe varju peitunud väike rand, mis on üle puistatud liiva ja väikeste kivikestega, üllatab mitte ainult kauni läbipaistva mereveega, vaid ka infrastruktuuri, hotellide, apartamentide, kohvikute ja tavernidega. Kuurordi saladuseks on Ropa org, milles asub Euroopa üks parimaid golfiväljakuid. Läbilõigatud jõgedega tasane org sobib ideaalselt jalutuskäikudeks kas jalgsi või rattaga ning ratsasõiduks. Mitmekesised meelelahutused ei lase külastajatel igavleda ei päeval ega öösel.

Kreeta – romantika ja looduslik ilu

Kreeta saar asub Egeuse mere lõunaosas kolme maailmajao – Euroopa, Aasia ja Aafrika – kaubateede ristumiskohas. Saare suurus on 8336 km² ja rannajoone pikkus on 1046 km. Saar on pikliku kujuga, pikkuseks idast läände on 260 km. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar. Saare põhjarannikul asub Kreeta pealinn Heraklion, mis jagab saare justkui kaheks: ida- ja lääneosaks. Erinevalt Kreeka mandriosast ei ole Kreetal suuri linnu – suurem osa saare elanikest elab väikelinnades ja enam kui 1400 külades..

Kreeta on viimastel aastatel muutunud eestlaste seas üheks lemmikpuhkepaigaks. Kreetal ei leidu vist ainsatki maalapikest, mis ei pajataks saare sajanditepikkusest ajaloost. Kreetaga on seotud paljud Vana- Kreeka müüdid ja legendid, mis on ajalooga nii tihedalt läbi põimitud, et tihti ei olegi võimalik vahet teha, mis on tõde ja mis väljamõeldis. Kreeta on kõigi jumalate isa – Zeusi – sünnimaa. Siin lõi Kreeta kuningas Minos oma vägeva impeeriumi. Kreetal elas ja tegi oma meistritöid kuulus Daidalos, kes ehitas Minose käsul labürindi, kus vapper Theseus surmas Minotaurose. Mõned uurijad on Kreetat pidanud Atlantise jäänukiks, kuna vanakreeka filosoof Platoni kirjeldatud Atlantise elanike välimus langeb kokku Kreeta esimeste elanike väljanägemisega – nad olid pikka kasvu, laia näo, heledate juuste ja siniste silmadega.
Öeldakse, et merd ja mägesid saab armastada üksnes koos. Sellest aspektist vaadatuna oleks Kreeta täiuslik armastusobjekt, kuna siin kerkivad mäed otse merest. Kreeta on suurepärane koht puhkamiseks – enam kui 300 päeva aastas on siin päikeselised. Kreeka suurimal saarel on meile pakkuda niivõrd palju, et ühest puhkuseajast ei jätku, et külastada kõiki huvitavaid kohti. Kreeta on kuulus Lassithi platoo, mille koobastes arvatakse Zeus sündinud olevat, samuti vapustavalt kaunite mäemassiivide, oliivipuusalude, Knossose suurejooneliste paleede ja sellest pärinevate (hetkel muuseumis säilitatavate) väärisesemete ning kloostrite ja kirikute poolest. Külastajate südant liigutab väikeste külade eksootiline õhkkond, mille loovad väliselt rahulikud, ent sisemiselt temperamentsed kreetalased.

Soovid puhkusele?

Jaga meiega oma reisiideid ja unistusi – küsi meilt pakkumist soovitud sihtkohale ja reisiperioodile.

Kreeta kuurordid

Maaliline mereäärne Sissi asub Kreeta idaosas, 45 kilomeetri kaugusel Heraklionist. See idülliline tagasihoidlik kaluriküla on vaikne kuurort, kuhu tasub põgeneda üle pea kasvava igapäevastressi eest, et nautida vaatamisväärsusi ja lasta närvidel tõeliselt puhata. Kui soovite võtta viimast Kreeta ööelust, siis peopealinn Malia asub vähem kui tunniajase sõidu kaugusel. Siin asuvad piikonna parimad ööklubid, mis on enamasti avatud kuni päikesetõusuni.

Rethymno piirkond – Selles ilusas ja rikkaliku ajalooga linnas on palju hästisäilinud veneetsia arhitektuuri näidisehitisi ja türgi mošeesid, mis linnale idamaise ilme annavad. Rethymnoni veneetsia linnaosa tänavatel on teil võimalus soetada originaalseid suveniire. Suured Väravad on suurepärane näide linna XVI sajandi veneetsia arhitektuuri ilust. Kunagise kõrgklassi puhke- ja kohtumispaik Loggia on tänapäeval leidnud rakendust näitusehallina. Rethymnoni kaunimad kohad on Rimondi purskkaev ja kaitserajatis Paleokastrose mäel, kust avaneb imeline vaade linnale. Sadama piirkond on ääristatud hubaste kohvikute ja kohalike tavernidega, kus käib elu nii päeval kui öösel. Rethymnoni ning Hania, Iraklioni ja teiste asulate vahel on väga hea bussiühendus.

Hersonissosest 4 km kaugusel asub suurepärane kuurort Stalida (kutsutakse ka Stalis). Sellesse rannikukülla toob Iraklionist 28 km pikkune mägitee, millelt avanevad maalilised vaated merele, saartele ja traditsioonilistele rannakülakestele. Kuurorti rannapromenaadil on lõputu hulk taverne, pisikesi restorane ja poekesi. Stalida on moodne kuurort, mis asub otse „ meelelahutuste meka ” Malia kõrval. Turistide südame on see kuurort võitnud tänu oma pikkadele liivarandadele. Stalida ja Iraklioni vahel on väga hea bussiühendus.

Hersonissose piirkond – Kunagine traditsiooniline kaluriküla ja praegune armastatud puhkusepaik Hersonissos asub 26 km kaugusel pealinnast Iraklionist. Hersonissose sadam on tuntud oma aktiivse ööelu poolest. Sealses rannas on palju baare, restorane ja taverne. Samuti leiab siit golfiväljakuid, kardiradasid ja väikese veepargi. Kauplused on avatud keskööni, baarid ja meelelahutuskeskused aga hommikuni. Hersonissost peetakse Kreeta kõige kosmopliitsemaks kuurordiks. Samuti on Hersonissosest mugav bussiühendus Iraklioni, Agios Nikolaose ja saare mitme teiste kuurortiga. Kõigest kilomeeter eemal asuvad traditsionaalsed, maalilised külakesed Koutouloufari, Piskopiano ja Old Hersonissos. Nende kitsad tänavad ja stiilsed tavernid, kust avaneb vaade modernsele Hersonissosele, pakuvad leevendust kärarikkale ja kiirele linnaelule.

Kunagisse kalurikülla, praegusesse kuurortlinna Eloundasse viib piltilus tee mööda Kreeta põhjarannikut. Muistne Elounda linn asub Elounda lahesopi ääres 11 km kaugusel Agios Nikolaosest ning 70 km kaugusel pealinnast ja lennujaamast. Linn koosneb kahest osast: tänapäevasest uuslinnast ja traditsioonilisest vanalinnast. Elounda on üks suuremaid turismikeskusi Ida-Kreetal. Selles linnas võib leida mitmeid luksuslikke hotelle, hulgaliselt baare, restorane ja suveniiripoode. Eloundast saab sõita laevaga Spinalonga saarele – kunagisele suure tähtsusega kaitsepunktile ning mida veel eelmisel sajandil kasutati pidalitõbiste kolooniana.

Agios Nikolaos koos Mirabello kaljuse rannikuga on üks elegantsemaid ja modernsemaid linnu tervel saarel. Linn on oma nime saanud pühale Nikolausele pühendatud väikese bütsantsiaegse kiriku järgi. Agios Nikolaos asub Kreeta kõige suurema – Mirabello lahe – looderannikul, 68 km kaugusel Heraklionist. Agios Nikolaos on vaieldamatult kõige ilusam rannikulinn. Peale selle peetakse linna veel Kreeta kõige moodsamaks kuurordiks, seda nimetatakse Kreeta Saint Tropez’ks. Agios Nikolaoses elab alaliselt 8500 inimest, suvel kasvab elanike arv 30 000ni. Selles kuurortlinnas on olemas kõik tarvilik mugavaks puhkuseks: hulgaliselt taverne, kohvikuid ja restorane, suveniiripoode ning maaliline jahisadam kust saab alustada mõnusat päeva merel laeva või jahiga. Legendi järgi olevat selle linna järves supelnud jumalanna Ateena..

Agia Pelagia on väike hubane kuurort Kreeta põhjakaldal mis asub 22 km Heraklionist. See linn asustati juba 2000 a eKr, hävines tulekahjus 1200 eKr, ehitati taas üles ning hävitati uuesti sõja ajal 121 eKr. Enne tuntud kui Apolonya linn, on oma nüüdse nime saanud lähedal asuva kloostri järgi. Linna lähedal avaneb imekaunis maastik. Valged majad, rohekassinine vahemeri ja pruunides toonides rannikuala sulanduvad kokku imekauniks vaatepildiks. Agia Pelaga asub mere ääres ning sealt võib leida palju baare, kohvikuid, kauplusi ja kaubanduskeksusi. Ööelu on siin passiivne, kuurort sobib rahulikuks rannapuhkuseks.

Ammoudara seitsme kilomeetri pikkune valge liiva ja kristallselge mereveega rand asub Heraklionist läänes. Sinna pääseb pealinnast kohaliku liinibussiga. Piki kallast asuvad hotellid, tavernid, restoranid, baarid ja kohvikud.

Saada meile reisipäring

"*" indicates required fields