Gruusia ehk Georgia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa, Aserbaidžaani, Armeenia ja Türgiga. Gruusia gruusiakeelne nimi on Sakharthvelo. See on tuletatud paganliku jumala, grusiinide (kharthvelebi) müütilise esivanema Kharthlose nimest. Eestikeelne nimi on laenatud vene keelest. Lääne-Euroopas kasutatakse Gruusia kohta nime Georgia ning selle variante. Kuigi seda nime seostatakse Gruusia kaitsepühaku püha Jüriga (Georgiosega), on see nähtavasti tuletatud vormidest Kurdž ja Gurdž.
Pealinn – Tbilisi
Pindala – 69 700 km²
Religioon – 65% Gruusia ortodoks, 11% islam, 10% Vene ortodoks, 8% Armeenia apostlik, 6% muu
Riigikord – parlamentaarne vabariik
Keel – Gruusia
Ajavöönd – GMT+4
Valuuta – GEL
Rahaühik – lari
Suuremad linnad
Tbilisi, Khuthaisi, Batumi, Rusthavi, Gagra, Gori, Phothi, Tkibuli, Tskaltubo, Tšiathura, Zugdidi
Ajalugu
7. mail 1920 sõlmiti Vene SFSR ja Gruusia DV vahel diplomaatilised suhted ja kirjutati alla lepingule, millega Venemaa tunnustas Gruusia suveräänsust.
Loodus ja kliima
Gruusia on väike riik ja ometi kohtab siin tõelist looduse mitmekesisust. Siin kõrguvad Euroopa kõrgemad mäed, siin võib kohata kiviseid ja kuivi poolkõrbe alasid, Euraasiale tüüpilisi metsi ja subtroopilist taimestikku Musta mere rannikul. Taimestik ja looma- ning linnuriik on liigirikas ja huvitav. Gruusias on kirjeldatud 4200 liiki taimi, millest 380 liiki on endeemilised. Esineb ka 10 liiki üliharuldasi relikt-taimi (lambahernes, erilehine pappel jms). Imetajate liigirohkus on hämmastav – erinevaid liike elab siin rohkem kui üheski teises Euroopa riigis – 110, linnuliike leidub üle 350, neist pesitseb 250 liiki. Palju on haruldasi või väljasuremisohus imetajaid. Tõeliseks harulduseks on saanud sellised loomad nagu vöödiline hüään või kaukaasia leopard, keda siiski võib veel tänapäevalgi kuivades steppides kohata.
Üle poole riigi territooriumist on mägine (üle 900 m ümp), 36 – 40 % riigi territooriumist katavad metsad (2,69 mlj hektarit). Gruusia mägede sünonüümiks on Suur – Kaukasuse massiiv, mis kulgeb riigi põhjapiiril. Kõrgemad tipud Šhara 5068 m, Dzandš – Tau 5085 m, Mkinvartsveri (Kazbeg) 5033 m. Lisaks veel kümmekond tippu, mis ulatuvad kõrgemale kui 4000 meetrit üle merepinna. 1200 km pikkune Kaukasuse massiiv on noor mäestik, mille kerkimine algas umbes 25 miljonit aastat tagasi. Palju on mineraalvee leiukohti (Borjomi, Sairma, Nabeglavi). Kliima on vaheldusrikas ja varieerub Musta mere ranniku niiskest ja soojast subtroopilisest jaheda ja karmi kliimaga piirkondadeni kõrgmäestikus. Stepi ja poolkõrbe alad on suhteliselt kuivad. Temperatuurid mägedes on muutlikud ja veebruaris võib temperatuur laskuda keskmiseslt – 5 kraadini. Kõige soojem on augustis 15 – 16 kraadi sooja. Üldiselt ongi parim aeg reisimiseks mais ja septembris, ilmad on parajalt soojad (20 – 23 kraadi) ning ka sademeid suhteliselt vähe.
Soovid puhkusele?
Jaga meiega oma reisiideid ja unistusi – küsi meilt pakkumist soovitud sihtkohale ja reisiperioodile.
Batumi
Adjaria on kaunemaid piirkondi Gruusias, kus Must meri ja lummavad vaated mägedele loovad erakordse harmoonia. Batumi ajalugu ulatub tagasi legendaarse Kolhise kuningriigi aegadesse, mil seda tähtsat sadamat ja linna nimetati Bathus. Musta mere rannikul asuv linn uhkeldab kauni kesklinna ja luksusliku rannapromenaadiga, kus saab imetleda palmialleesid, sümpaatseid paviljone, värvilisi ja tantsivaid purskkaeve ning lugematul hulgal kohvikuid ja restorane. Batumis asub mitu muuseumi, botaanikaaed ja delfinaarium.
Batumi on unikaalse kliimaga linn, kus suhteliselt kõrge õhuniiskus tagab ka temperatuuride stabiilsuse. Musta mere soolasisaldus kõigub 18–30% vahel. See moodustab ligi poole maailmamere soolasusest. Otse kesklinnas asub pikk kiviklibune rand. Kivid aga pole siin teravad, need on merevetest uhutud ja masseerivad mõnusalt rannas päikesenautlejat. Puhas õhk, soolane meri ja mõnus kliima – suurepärane kooslus!
