Itaalia

Pealinn – Rooma
Pindala – 301 230 km²
Usk – Roomakatoliku
Keel – Itaalia keel; kuurortides räägitakse ka inglise, saksa ja prantsuse keeli
Aeg – Itaalias on kell 1 tund Eesti ajast taga
Transpordikorraldus – Parempoolne liiklus. Bussiliiklus on hea. Autot saab rentida. Rongiliiklus on kiire ja odav
Jootraha – Tavaliselt on lisatud juba arvele. Väga hea teeninduse eest võib anda veel 10%
Riietus – Õhukesed suveks, keskmised riided talveks. Mägedes vajalikud soojad suusariided

Geograafia

Itaalia asub Lõuna-Euroopas kontssaapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Põhja-Itaalias asuv Lido di Jesolo on Aadria mere ääres paiknev kuurort, mis kuulub Veneetsia provintsi halduskeskusesse.

Kliima

Itaalia kliima on piirkonniti erinev, kuid üldjuhul on suved kuivad ja kuumad ning talved niisked ja tuulised. Kui Lõuna-Itaalias on talvel õhutemperatuur plusskraadides, siis Põhja-Itaalias on keskmine talvine õhutemperatuur 0° C ringis, Alpides isegi -15…-20°C. Suveperioodil on päevad tavaliselt päikesepaistelised ja igati sobilikud rannamõnude nautimiseks. Kõige kuumem ja kuivem kuu on juuli.

Itaalias asub umbes 60% Euroopas kultuuriväärsusi – peaaegu iga Itaalia linn on omamoodi ajaloomuuseum.

Soovid puhkusele?

Jaga meiega oma reisiideid ja unistusi – küsi meilt pakkumist soovitud sihtkohale ja reisiperioodile.

Üks suurimaid vaatamisväärsusi Itaalias ja ka kogu maailmas. Linna territooriumil asub palju hindamatud vaatamisväärsusi antiikajast – Rooma Foorum, Via Appia, Septimius Severus triumphikaar, Aemilia Basiilika, Curia Julia, Antoniuse ja Faustine Tempel, Vesta Maja, Vesta Tempel, Romuluse Tempel, Castori´i ja Pollux´i Tempel, Maxentiuse Basiilika, Tituse kaar, Palatium, Domus Augustana, Palazzo dei Flavia, staadion, hipodroom, Colosseum, Circus Maximus (Massimo Chirco). Keskaegsed kultuurimälestised, renessanss- ja barokkkatakombid, varakristlikud ja keskaegsed kirikud, mis on kaunistatud uhkete mosaiikidega, Veneetsia väljak (Piazza Venezia), Navona väljak (Piazza Navona), Pantheon, Hispaania väljak, Kapitooliumi mägi, Trevi purskaev. Loetelu võiks jätkata lõpmatuseni.

Palju on suurepäraseid kunstimuuseume ja kauneid kirikuid, ilma milleta ei ole võimalik ette kujutada Igavest Linna – Borghese Muuseum, Palazzo Massimo alle Terme, Kapitooliumi muuseum, Barberini Palee, Püha Lawrence kirik (Rooma pühak), Santa Maria Maggiore kirik, St John katedraal, San Paolo fuori le Mura katedraal. Linna territooriumil asub ka Vatikani linnriik – oma hindamatute kultuuriväärtustega ja imelise Peetri kirikuga.

Bari

Apuulia pealinn , esimese muljena linnakesse õhtul sisse sõites oli äratundmine- see on ju nagu väike Pariis. Suur on rõõm, kui kohalikud Bari elanikud toovad sama võrdluse kaunilt sõnastatuna “kui Pariisis oleks meri, siis oleks Bari justkui väike Pariis). Euroopa pikim rannapromenaad, mis jookseb kõrvuti iidsete linnamüüridega on eriti õhtusel ajal hingematvalt salapärane ja kas oli siis asi selles, et juuni ei ole veel siseturismi kõrghooaeg – on nii Baris kui kogu Apuulias igal pool nii palju ruumi ja avarust:
Ja need meeletult kaunid rohelised oliivipuude väljad, pikituna kollaste ja punaste värvilaikudega. Kordumatu loodusmaal pidevalt silmapiiril ja avastamist ootavad Apuulia erinäolised kohad – seda lihtsalt peab oma silmaga nägema.

Apuulia (itaalia keeles Puglia) on lõuna Itaalia vahva piirkond, mis jääb Aadria ja Joonia mere vahelisele nn.saapakanna ja kontsa alale. Kelle jaoks on Toscana, Veneetsia ja Rooma ehk juba liiga avastatud ning ka pisut kallivõitu, siis neil soovitame veeta oma puhkus Apuulias mille kõrval romaan “Söö. Palveta. Armasta” kahvatub, vähemalt söömise osas.

Siinsed iidsed oliiviistandused annavad maailma kõige rohelisema maitsega õli ning niisketel rannaniitudel puhast heina söövad lehmad maailma hõrgumat mozzarellat – juba üksnes nende – õli ja juustu maitse peale tasub Apuuliasse tulla. Kohalikud veinid on suurepärased ning sobivad sealse toiduga ideaalselt kokku. Kõrgest kvaliteedist räägib seegi, et 26 kohalikku veini kannab DOC kvaliteedi märki. Lisaks mereandidele on kogu Itaalias hinnatud siinsed vinnutatud porchetta ja capocollo singid. Barist on pärit väikesi barankasi meenutavad küpsised – tarallid ning sõrmeotsa suurune orecciente pastasort, mille valmistamine käib tänini käsitsi.
Raske on maailmas avastada kohta, kus kõik on justkui olemas. On suurepärane kliima, on vapustavalt maitsvad söögid, on eraldi aktsioonid lastega peredele, on noortele vahvaid tantsuklubisid, on mitmekülgseid randu igale maitsele – nii pikad liivarannad, romantilised kaljusopid, on shopping peene Itaalia maitse puudutusega, on kultuur ja ajalugu.

Alberobello

Linnake sajandite tagusest ajast, milletaolist kusagil mujal pole enne nähtud. Täna UNESCO kaitse all olev linnake koosneb trullidest – lihtsalt öelduna „valgetest mütsikestega majadest“. Kogu seda ilu ja kooskõla üheskoos nähes peatub aeg ja sa justkui kuuled ise hobusekapjade plaginat…
Inimvõime leidlikkusel ei ole tõesti piire ja seesamane vaatepilt, mis silme ees avaneb kinnitab, et kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Tolleaja kardetud kabjaplagin tähendas otse loomulikult maamaksu sissenõudja küllatulekut. Kuna tolleaegne seadus oli selline, et maamaksu tuli tasuda majade eest, millel katus peal, siis seega tuli ehitada katus, mida sai kibekiiresti ja lihtsalt eemaldada nind kui oht möödas, taas hõlpsalt taastada. Vaid ühe kivi eemaldamisega katusekonstruktsioonist, langesid täna toredad suusamütse meenutavad katused sekunditega. Vapustavalt geniaalne, kas pole? Täna on lisaks silmailule trullikestes ka vahvad suveniirikauplused, mis pakuvad ehtsaid itaalia maitseaineid, orreccette jms. itaalia toidu gurmee valikut ja imekaunist käsitööd.

Polignano

Mereäärne linnake, kus kaljudele ehitatud majad kihiti rannapanoraami ilmestavad. Sellel linnakesel on pisike vanalinn, mille suurim vaatamisväärsus on linna poolekslõikav maaliline lahesopp grotiga. Selles linnas soovitame teha mõnusa lõuna- või pärastlõunapausi, jalutada tunnikese enne lähedal asuvatesse liivarandadesse päevitama siirdumist ja süüa ilmselt Itaalia parimat jäätist. Linnatänavad viivad kõik välja mere -, ei mitte äärde vaid kohale – sest linn asub järsul kaljuastangul ning kõik tänavad lõpevad imeliste vaateplatvormidega.

Martina Franca – Locorotondo

Linnake, kuhu võib end jalutama unustada. Tänavad vanalinnas meenutavad labürinti, ekseldes avanevad su ees üha uued ja uued imelised valged sopid lillekastidega pikitud rõdude ja sepiskäsipuudega kaunistatud treppidega. Kõige selle kohal kõrgub orientiirina katedraal, mille järgi lõpuks leiad ikka tee labürindist välja. Eriti nauditav on siinne vanalinn unisel siesta ajal, mil tänavatel ei liigu peaaegu üldse inimesi – ei kohalikke ega tursite. Siis näib otsekui oleksid sattunud mõne kunstniku unenäkku, kus Su ees avanevad üha uued maalilised kaleidoskoopilised pildid valgetest majadest, aknakestest, pühapiltidest tänavanurkadel ja väikestest majade vahele peituvatest kirikutest.

Ostuni

Lumivalge imekaunis mägilinnake, mille puhul võlub just tema rahulik ja naudisklev õhkkond. Linnakest kroonib kaunis katedraal, kus sees paar haruldast freskot, kuid milleni jalutades tuleb rühkida üles mööda üsna püstloodselt kulgevaid tänavaid.

Nimelt oli linna tipp rikkama rahva päralt ning teed sinna kulgesid otsejoones, kuna rikkad ei käinud seda teed jala vaid lasid end kanda. Käänulisemad kõrvaltänavakesed kus liikus vaesem rahvas on samuti mõnusalt jalutatavad, neidpidi on huvitav peale katedraali külastamist mäest alla tulla. Linna kuulsaim restoran vaatega ümbritsevale maastikule, (omaaegsed linnad tehti kõik künkatippudele, et nad oleksid kergemini kaitstavad), olevat kuulsa moelooja Armani lemmikpaik.

Köök

Kaasaegne itaalia köök on välja kujunenud sajandite jooksul ja täiustunud ning arenenud Uue Maailma avastamisest alates – alles siis võeti kasutusele tänapäeval nii asendamatud kartul, tomat ja mais. Ent nii nagu ei ole olemas ühtset itaalia kliimat, nii on ka maitse-eelistused ja kokakunst regiooniti erinev, kaasa on siin mänginud nii geograafiline asukoht, sotsiaalsed olud kui ka poliitika. Pea igal endast lugupidaval perenaisel on mingi oma “salaretsept”, mida on edasi antud juba põlvest põlve.

Siiski saab rääkida itaalia köögi põhikomponentidest, milledeks on juust, leib, oliiviõli, pasta, värsked köögiviljad ja vein.
Mõelge vaid kui palju Itaalia on maailmale andud!: Bruschetta, Prosciutto, Minestrone, Mozzarella, Pasta, Pizza, Risotto, Lasagne, Polenta, Panna cotta, Gelato …

Kohv on itaallaste jaoks ülioluline jook ja seetõttu on siin ka mitmeid erinevaid võimalusi seda ergutavat jooki nautida: Espresso – väike tass (demitasse) ülikanget kohvi; Caffe macchiato – piimavahuga kohv; Caffe ristretto – kange must kohv; Caffe latte – espressole lisatud vahustatud piimaga kohv; Latte macchiato – kuumale piimale lisatakse veidi kohvi.

Söögikorra lõpus pakutakse tavaliselt erinevaid seedimist soodustavaid jooke. Eriti armastatud on limoncello, mis valmistatakse sidruniliköörist ja grappast (viinamarjajääkidest valmistatud kange naps). Limoncellot serveeritakse tavaliselt jääkülmalt, koos espressoga. Soovijad võivad ära proovida ka fernet branca so. kibe ja veidi harjumatu maitsega vürtsidest ning erinevatest ravimtaimedest valmistatud jook.